Miks on kütteperioodil vaja õhku niisutada?

Õhk muutub kuivaks enamasti talvisel kütteperioodil. Eestimaa muutlikus kliimas, kus kütteperioodi pikkus on ligikaudu 250 päeva, so 2/3 aastast, võib siseruumide õhuniiskus langeda külmemate ilmadega sageli alla 30%.  Akna avamine siin ei aita, vaid mõjub isegi vastupidiselt. Põhjus on selles, et külm õhk suudab kondenseerumata kujul hoida endas vähem niiskust kui soe õhk.

Õhk on liiga kuiv paljudes elu- ja tööruumides, aga ennekõike on probleemsed vanemat tüüpi keskküttega kortermajad, mis on soojustatud ja vahetatud akendega, kuid kus puudub tänapäevane ventilatsioon. Mure on ka  kontorihoonete ja eramutega, kus pole tagatud head õhuvahetust.

Õhuniiskust saab mõõta hügromeetri abil. Kui õhuniiskus on alla 40%, siis tasub mõelda lahenduste peale. Kui hügromeeter ei näita üldse õhuniiskust, siis see viitab juba väga probleemsele tasemele.

Liiga kuiv õhk võib väljenduda järgnevalt:

  • Kuiv köha (mis ruumist lahkudes lõpeb)
  • Kuivanud ja valulikud ninasõõrmed (lastel võib esineda öist ninaverejooksu)
  • Ebamugavustunne silmades (silmade kuivamine)
  • Kuivanud huuled (vajavad pidevat niisutamist) ja kuivav nahk (näit. käed)
  • Kodused lilled, mis kipuvad liiga kiirelt kuivama ja vajavad pidevat kastmist

Liiga kuivas ruumis on ka haigestumise oht suurem, sest gripiviirus püsib nakkusohtlikuna liigkuivas või -niiskes ruumis kauem. Normaalse niiskustasemega ruumis on parem ka inimese keskendumisvõime ja ei tunta end nii tujuka ning väsinuna. Kuiv õhk võib mõjutada ka unekvaliteeti. Niiskem toaõhk vähendab ka õhus lendlevat tolmu ja see aitab paremini hingata.

Liigkuivus mõjutab tugevalt ka siseruumides mööbli, puitpõrandate ja dekoratiivsete esemete nagu maalid seisukorda. Sama kehtib muusikainstrumentide puhul.

 

Kuidas niisutada õhku?

Omal jõul kasutatakse niisutamiseks radikatele pandud märga käterätti või veega täidetud anumat. Kuid selline meetod on väga ebastabiilne ja pole kõige efektiivsem ning on üpriski tülikas.
Stabiilsema lahenduse saab õhuniisutaja näol. Targemad õhuniisutajad mõõdavad ise õhuniiskust ja doseerivad niiskust vastavalt vajadusele.

Õhuniisutajat valides peaks lähtuma eelkõige ruumi suurusest. Uurida tuleks ka mürataseme kohta, sest lärmakad niisutajad ei sobi näiteks magamistuppa.

Enimlevinud lahendused on ultrahelitehnoloogial põhinevad niisutajad või siis nn naturaalsed niisutajad. Ultrahelitehnoloogia miinuseks on see, et õhku paisatakse ka vees olev katlakivi, mis langeb valge tolmuna pindadele. Naturaalse niisutamise tööpõhimõte on märgade pindade / filtrite ventilaatoriga kuivatamine. Niiskus eraldub (kuivab) niisutusfiltritest välja  sarnaselt igapäevaelus toimuvale aurustumisele ning seetõttu visuaalset veeauru näha ei ole. Vees olevad mineraalid (kare vesi) ei lendu ruumi, vaid jäävad seadmesse.  Naturaalsel õhuniisutamisel kleepub niisutusketastele või -filtritesse ka õhus lenduvat tolmu.

Kodus soovitame naturaalset õhuniisutit kasutada eelkõige magamistubades, kuna seal on piisava õhuniiskuse olemasolu kõige tähtsam.

Toote valikul tuleks eelkõige jälgida ruumi suurust ja vastavalt sellele valida ka seade. Niisutajaid on erinevatele ruumi suurustele ning sellest sõltub ka veepaagi suurus seadmes.

Endale sobiva niisutaja leiad SIIT.